Jagatud elektritõukerattad

Jagatud elektritõukerattad toimivad üle Eesti sarnasel põhimõttel: rakendus, GPS-põhine sõidu avamine ja lõpetamine ning tunnipõhine kasutustasu, ilma et sõitja peaks ise seadet omama või hooldama. Reeglite poolest kehtib rendiseadmele täpselt sama liiklusseadus mis isiklikule kergliikurile, kuid linnad, sealhulgas Tallinn, on rendioperaatoritele kehtestanud ka omad lisareeglid kiiruse ja parkimise kohta. See lehekülg selgitab süsteemi üldist toimimist ja Tallinna kehtivaid erireegleid, ilma ühtegi operaatorit soovitamata või võrdlemata.

Kuidas rendisüsteem üldiselt toimib

Kasutamiseks tuleb tavaliselt paigaldada operaatori nutirakendus, luua konto ja siduda maksevahend. Sõit avatakse seadme peal oleva QR-koodi skaneerimisega või seadme numbri sisestamisega rakendusse, misjärel seade vabaneb kasutamiseks. Sõidu ajal jälgib rakendus asukohta GPS-i abil ning võib automaatselt piirata kiirust või sõidu jätkamist, kui sõitja siseneb tsooni, kus see on keelatud või piiratud. Sõit lõpetatakse rakenduses, sageli koos nõudega teha pargitud seadmest foto — see aitab operaatoril kontrollida, kas parkimine vastab reeglitele.

Miks linnad rendiseadmeid eraldi reguleerivad

Suur hulk samas linnaruumis liikuvaid rendiseadmeid tekitab omad väljakutsed, mida üksiku isikliku kergliikuri puhul nii teravalt ei teki — kõnniteedele kuhjuvad valesti pargitud seadmed, öine kiire sõit kesklinnas ja tihe liiklus koolide juures tipptundidel. Sellepärast on mitmed linnad, sealhulgas Tallinn, kehtestanud üldisele liiklusseadusele lisaks omad nõuded spetsiifiliselt rendiseadmetele: tehniliselt jõustatavad kiiruse- ja parkimispiirangud, mida saab rakendada läbi seadme enda tarkvara, mitte ainult sõitja teadlikkuse peale lootes. Isiklikule seadmele need täpsed tehnilised piirangud ei laiene, kuid samad ohutuse põhimõtted kehtivad kõigile linnaruumis liiklejatele.

Geopiirded ja parkimistsoonid

Enamik operaatoreid kasutab niinimetatud geopiirdeid (geofencing) — digitaalseid piire, mis rakenduses kaardile joonistatud ja mille ületamisel seade automaatselt aeglustab või sõit üldse ei alga. Sarnaselt on kaardile märgitud soovituslikud või kohustuslikud parkimistsoonid, kuhu sõit tuleb lõpetada. Süsteem erineb linniti ja operaatorite kaupa selle poolest, kui rangelt piire jälgitakse ja kas parkimine väljaspool tsoone on üldse rakenduses võimalik — see info on alati nähtav kasutatavas rakenduses endas. Mõnel pool tähendab tsoonist väljas sõidu lõpetamine lisatasu või sõidu jätkuvat kella tiksumist, mujal blokeerub sõidu lõpetamine hoopis täielikult, kuni seade tuuakse lubatud alale tagasi — täpne käitumine tasub kontrollida enne esimest kasutuskorda konkreetse rakenduse abiinfost.

Tallinna kiirusepiirangud rendiseadmetele

Tallinn on jagatud kergliikuritele ja pisimopeedidele kehtestanud oma linna lisareeglid, mida jälgib munitsipaalpolitsei:

Olukord	Lubatud kiirus
Üldine piir (nagu isiklikul seadmel)	25 km/h
Reede-laupäeva öö, kell 21–07	17 km/h
Kesklinna ja vanalinna osad	~20 km/h
Koolide ja lasteaedade lähedal, E–R kl 7.30–18	10–15 km/h

Need piirangud rakenduvad tehniliselt läbi rendiseadme enda — operaator peab tagama, et seade suudab kiirust automaatselt piirata vastavas tsoonis ja ajavahemikus. Isikliku kergliikuri kasutajale need konkreetsed numbrid otseselt ei kehti, kuid on hea suunis, milliseid kiirusi Tallinna linn ise ohutuks peab. Täpsemalt kõikidest kiirusepiirangutest, sealhulgas jalakäijate läheduses ja ülekäigul, räägib kiiruse lehekülg.

Parkimisreeglid Tallinnas

Rendiseadme parkimiskeeld kehtib Tallinnas ühistranspordipeatuste, kitsaste kõnniteede, sildade, tunnelite ja ristmike läheduses, kus valesti pargitud seade segaks jalakäijate või teiste liiklejate liikumist. Kui seade on valesti pargitud ja sellest teatatakse kella 8–22 vahel, peab operaator selle mõistliku aja — kuni kolme tunni — jooksul ümber tõstma. Sama põhimõtet, jätta piisavalt vaba kõnniruumi, tasub järgida ka isikliku kergliikuri parkimisel, millest täpsemalt räägib sõidualade lehekülg.

Samad liiklusreeglid, olenemata seadme omanikust

Rendiseadmega sõites kehtivad kõik samad üldised liiklusreeglid mis isikliku kergliikuriga: kus tohib sõita, milline on lubatud kiirus jalakäijate läheduses, kuidas ületada ülekäigurada ja kes vajab kiivrit. Rendiseade ei anna sõitjale lisaõigusi ega vabasta neist reeglitest — see, et seade kuulub operaatorile, ei muuda vastutust liikluses. Täielik ülevaade kehtivatest reeglitest on reeglite lehel ja ohutu sõidu põhimõtetest ohutuse lehel.

Hooajaline kättesaadavus

Jagatud tõukerataste teenus ei ole Eestis tavaliselt aastaringne: enamik operaatoreid vähendab seadmete arvu tänavatel sügisel ja peatab teenuse suures osas talveks, kui teed on libedad ja lumised, taastades täismahu jälle kevadel. See erineb isikliku tõukeratta kasutamisest, mille omanik saab ise otsustada, kas ja kuidas talvel sõita — täpsemalt libeda ja külma ilma mõjudest räägib talvise sõidu juhend. Kui plaanid rendiseadmele toetuda ka sügis- või talvekuudel, tasub enne teekonda rakendusest kontrollida, kas seadmeid piirkonnas üldse saadaval on.

Alkohol ja kaassõitjad

Rendiseadmele kehtib täpselt sama alkoholipiir ja kaassõitjate keeld mis isiklikule kergliikurile — rendiseadme kasutamine ei muuda seda, et joobes sõitmine on karistatav ja kaassõitja võtmine on lubatud ainult siis, kui seadmel on selleks ette nähtud istekoht. Rakendus ei kontrolli sõitja kainust ega sõitjate arvu reaalajas, mistõttu jääb nende reeglite järgimine samamoodi sõitja enda vastutuseks nagu isikliku seadme puhul. Täpsemalt räägib sellest joobe ja trahvide lehekülg.

Vanus ja konto

Rendirakenduse kasutamine eeldab tavaliselt konto loomist ja maksevahendi sidumist, mistõttu jääb sõltumatu kasutamine enamasti vanema teismelise või täiskasvanu õlule — täpsed konto- ja vanusenõuded määrab iga operaator ise oma kasutustingimustes. See ei tühista ealisi liiklusreegleid: näiteks alla 16-aastasel kehtib kiivrinõue rendiseadmega sõites samamoodi nagu isikliku kergliikuriga, ning nooremate laste puhul kehtivad piirangud selle kohta, kus nad tohivad iseseisvalt liigelda — vaata täpsemalt vanusepiirangu lehelt.

Ühistranspordi täiendus, mitte asendus

Jagatud tõukerattaid kasutatakse Eestis tihti koos ühistranspordiga, näiteks viimase lühikese lõigu läbimiseks bussi- või rongipeatusest sihtkohani. See kombinatsioon vähendab vajadust isikliku auto järele lühikestel linnasisestel teekondadel, kuid ei asenda ühistransporti pikematel vahemaadel, kus aku sõiduulatus ja kasutustasu muudavad rendiseadme vähem mõistlikuks valikuks. Ühistranspordis oma seadme kaasas kandmise reeglitest räägib täpsemalt ühistranspordi lehekülg.

Neutraalne ülevaade

See lehekülg kirjeldab jagatud tõukerataste toimimist ja linna reegleid üldiselt, ilma ühtegi konkreetset operaatorit soovitamata, järjestamata ega võrdlemata. Eri linnades ja eri ajahetkedel tegutsevad erinevad ettevõtted erinevatel tingimustel, mistõttu tasub konkreetse teenuse täpsed kasutustingimused, tariifid ja saadavus alati kontrollida otse vastava rakenduse või operaatori enda kanalitest, mitte kolmandate osapoolte kokkuvõtetest.

Ametlik allikas: Tallinn — kergliikurite ja pisimopeedide kasutamise reeglid.