Kergliikuri suurim lubatud kiirus

Kergliikuri suurim lubatud kiirus on Eestis 25 km/h. See piir tuleneb tootja määratud disainikiirusest, mitte sellest, kui kiiresti sa tegelikult sõidad – kui seade suudab liikuda kiiremini, ei ole see enam seaduse mõttes kergliikur. Lisaks üldisele piirile kehtivad madalamad kiirused jalakäijate läheduses, ülekäigul ja mõnel pool ka linnaruumis.

Enamik igapäevaseid sõite kergliikuriga ei toimu kunagi lähedalgi 25 km/h piirile – kitsad kõnniteed, ristmikud ja jalakäijad sunnivad kiirust reaalsuses palju rohkem alla tooma. Seaduslik ülempiir on siiski oluline teadmiseks, sest just see, mitte sinu tavapärane sõidustiil, otsustab, kas seade üldse liigitub kergliikuriks.

25 km/h on seaduse piir, mitte soovituslik kiirus

Kergliikur on elektrimootoriga, istmeta sõiduk ühele inimesele, mille tootja määratud (disain-)kiirus on kuni 25 km/h ja mootori võimsus kuni 1 kW. Erandiks on tasakaaluliikur ehk iseseisvalt tasakaalu hoidev seade (nt hoverboard), millele võimsuspiirang ei kehti, kuid mis peab olema varustatud omavolilist liikumahakkamist takistava lahendusega. Kergliikuri alla käivad näiteks elektritõukeratas, monoratas ja elektriline rula.

25 km/h ei ole soovituslik piirmäär, vaid seaduslik ülempiir – seda ei tohi ületada ka lühikeseks ajaks ega tühjal teel. Kiirus, millega igapäevaselt sõidad, jääb tavaliselt sellest tunduvalt madalamale, sest tihedas linnaliikluses tuleb arvestada jalakäijate ja teiste liiklejatega.

Mis juhtub, kui seade sõidab kiiremini

Kui sõiduk suudab tootja andmetel liikuda kiiremini kui 25 km/h või (tasakaaluliikurit välja arvatud) mootori võimsus ületab 1 kW, ei ole see enam kergliikur ega registreerimiskohustuseta sõiduk. Sellisel juhul on tegu mopeedi või muu mootorsõidukiga, mida tohib liikluses kasutada ainult siis, kui see on tüübikinnitatud, registreeritud ja kindlustatud nagu iga teine mootorsõiduk – vaata täpsemalt registreerimise ja kindlustuse lehtedelt.

See puudutab ka kiiruspiiraja eemaldamist või muutmist: kui algselt kergliikurina müüdud seadme kiiruspiirajat muudetakse nii, et sõiduk suudab liikuda üle 25 km/h, käsitletakse seda liikluses samamoodi nagu registreerimata ja kindlustamata mootorsõidukit. Millal loetakse seadet kergliikuriks ja millal mopeediks, on põhjalikumalt lahti seletatud kergliikuri ja mopeedi erinevuste lehel.

Kust oma seadme disainkiirust kontrollida

Disainkiirus ja mootori võimsus on tavaliselt kirjas seadme tehnilistes andmetes, tootja kodulehel, kasutusjuhendis või tootesildil. Kui ostad seadet kasutatuna või tootja andmed on ebaselged, tasub enne sõitu need üle kontrollida – see mõjutab nii seda, kas seade on üldse kergliikur, kui ka seda, kas selle kohta kehtib kindlustuskohustus. Liikluskindlustuse fondi andmetel läheb kindlustus vajalikuks siis, kui seadme disainkiirus jääb vahemikku 14,1–25 km/h ja mass ületab 25 kg – seega mõjutab kiirus otseselt ka kindlustusküsimust, mitte ainult sõiduki liigitust.

Kiirus jalakäijate läheduses ja ülekäigul

Jalakäijate läheduses tuleb kiirust vähendada nii, et see ei seaks kedagi ohtu – ametlik juhendmaterjal toob illustreeriva suunisena umbes 12 km/h ning väga lähedalt (nt kitsal kõnniteel) möödudes umbes 5 km/h. Jalakäijast möödasõit tuleb teha vasakult, piisava vahemaa tagant ja ilma, et kiirus oleks jalakäija kõnnitempost “oluliselt” suurem.

Ülekäigurada tohib kergliikuriga sõites ületada, aga ainult jalakäija kiirusel (umbes 3–7 km/h) – see ei anna sõitjale liikluses eesõigust, autojuht peab teed andma ainult sinu suunas pöörates. Ametlik soovitus on ülekäigurada pigem jalgsi, seade käekõrval juhtides läbida, olles enne veendunud, et autojuhid on sind märganud ja annavad teed.

See erineb selgelt sõidust kõnniteel või jalgrattateel, kus 25 km/h piires liikumine on lubatud – ülekäigul ja jalakäijate vahetus läheduses tuleb kiirus alati alla viia hoolimata sellest, mis on seadme tehniline ülempiir.

Tallinna omad, madalamad kiirusepiirangud

Tallinn on rendi- ehk jagatud kergliikuritele ja pisimopeedidele kehtestanud linna enda täiendavad kiiruspiirangud, mida jälgib munitsipaalpolitsei:

Olukord	Lubatud kiirus
Üldine piir üle Eesti	25 km/h
Jalakäijate läheduses	~12 km/h, väga lähedalt möödudes ~5 km/h
Ülekäigurajal sõites	jalakäija kiirus (~3–7 km/h)
Tallinn, ööl reede-laupäeva vastu kl 21–07 (rendiseadmed)	17 km/h
Tallinn, kesklinna ja vanalinna osades (rendiseadmed)	~20 km/h
Tallinn, koolide ja lasteaedade lähedal E–R kl 7.30–18 (rendiseadmed)	10–15 km/h

Need Tallinna erireeglid puudutavad eelkõige jagatud rendiseadmeid ja neid jälgib munitsipaalpolitsei, kuid on hea suunis ka isikliku kergliikuri kasutajale. Sarnaseid, kohalikke lisapiiranguid võivad kehtestada ka teised omavalitsused – kui liigud tundmatus linnas, tasub enne sõitu kontrollida, kas seal kehtib mõni erireegel.

Vanus ja kiirus käivad käsikäes

Kiirusenõuded ei sõltu sõitja vanusest, kuid see, millisel teel tohib sõita, sõltub – nooremad lapsed ei tohi näiteks iseseisvalt sõiduteel ega jalgrattateel liigelda isegi siis, kui nad jäävad 25 km/h piiri sisse. Täpsed vanusega seotud erisused on koos vanusepiirangu lehel, sõidualade järjekord ja ülekäigu reeglid aga sõidualade lehel. Kontrolli, kas ka sinu kodulinnas kehtivad omavalitsuse kehtestatud lisapiirangud.

Ametlikud allikad: Transpordiamet – jalgratta, pisimopeedi või kergliikuriga liiklemine (PDF), Liiklusseadus, Riigi Teataja.