Mis on kergliikur ja millal on tegu mopeediga

Kergliikur on seaduse mõttes elektrimootoriga, istmeta sõiduk ühele inimesele, mille tootja määratud disainkiirus ulatub kuni 25 km/h ja mootori võimsus kuni 1 kW. Kui seade ületab kummagi piiri, ei ole see enam kergliikur, vaid loetakse mopeediks või muuks mootorsõidukiks, mida tuleb liikluses kasutada registreeritud ja kindlustatuna. See vahe on oluline, sest sellest sõltub, kas seadmele kehtivad kergliikuri lihtsad reeglid või mopeedi/mootorsõiduki nõuded.

Segadust tekitab kõige sagedamini see, et “elektritõukeratas” ja “kergliikur” ei ole sünonüümid, vaid kattuvad ainult osaliselt: elektritõukeratas on kergliikur ainult siis, kui see mahub allpool toodud tehniliste piiride sisse. Turul müüdavate seadmete tehnilised näitajad on väga erinevad, mistõttu ei saa “elektritõukeratas” ja “kergliikur” olla automaatselt sama asi.

Kergliikuri seaduslik määratlus

Liiklusseaduse järgi on kergliikur elektrimootoriga sõiduk, mis on ette nähtud ühe inimese vedamiseks, millel puudub iste ja mille:

• mootori võimsus on kuni 1 kW (v.a tasakaaluliikur, millele see piirang ei laiene);
• tootja määratud (disain-)kiirus on kuni 25 km/h.

Selle alla käivad näiteks elektritõukeratas, monoratas, elektriline rula ja tasakaaluliikur (hoverboard). Määrav on tootja andmetel põhinev tehniline maksimumkiirus ja -võimsus, mitte see, kui kiiresti sa tegelikult sõidad. Isegi kui sõidad alati aeglaselt, kuid seadme tootja on määranud tippkiiruseks näiteks 45 km/h, on tegu mopeediga, mitte kergliikuriga – sinu enda sõidustiil seda ei muuda.

Tasakaaluliikur ehk iseseisvalt tasakaalu hoidev seade on kergliikuri alaliik, millele mootori võimsuspiirang eraldi ei kehti, kuid mis peab olema varustatud lahendusega, mis takistab seadme omavolilist edasiliikumist, kui sõitja sellelt maha astub.

Millal on tegu mopeediga, mitte kergliikuriga

Kui seadme disainkiirus ületab 25 km/h või (tasakaaluliikurit välja arvatud) mootori võimsus ületab 1 kW, väljub see kergliikuri määratlusest. Sellisel juhul on tegu mopeedi ehk L-kategooria mootorsõidukiga, mis peab olema:

• tüübikinnitatud enne kasutuselevõttu;
• registreeritud samamoodi nagu iga teine mootorsõiduk;
• kindlustatud liikluskindlustusega.

See kehtib ka siis, kui algselt kergliikurina ostetud seadme kiiruspiirajat hiljem eemaldatakse või tehniliselt muudetakse nii, et seade suudab sõita üle 25 km/h – sõiduki tegelik disainivõimekus, mitte müügihetkel olnud seaded, otsustab, kumba kategooriasse see kuulub. Registreerimata ja kindlustamata mopeedi liikluses kasutamine on väärtegu. Vaata täpsemalt registreerimise ja kindlustuse lehtedelt.

Praktikas tähendab see, et enne tootja piirajate muutmist tasub mõelda läbi, kas oled valmis seadet kasutama nagu mootorsõidukit – tüübikinnituse, registreerimise ja kindlustuse hankimine on tunduvalt aeganõudvam ja kulukam kui kergliikurina sõitmine.

Kergliikur vs pisimopeed vs mopeed

Segadust tekitab ka “pisimopeed” – eraldi kategooria, mis erineb nii kergliikurist kui tavalisest mopeedist:

Tunnus	Kergliikur	Pisimopeed	Mopeed (L-kategooria)
Iste	Ei ole	On, vähemalt kaks ratast	On
Suurim disainkiirus	25 km/h	25 km/h	tavaliselt kuni 45 km/h
Mootori võimsus	kuni 1 kW (v.a tasakaaluliikur)	kuni 1 kW	üle 1 kW
Juhiluba	Ei ole nõutud	Jalgratturi juhiluba (min 14 a)	AM-kategooria juhiluba
Registreerimine ja kindlustus	Ei ole nõutud (v.a lisatingimused, vt kindlustuse leht)	Ei ole nõutud	Nõutud

Pisimopeed on seega istmega ja vähemalt kaherattaline, kuid jääb ikkagi kiiruselt ja võimsuselt kergliikuriga samasse vahemikku – erinevalt kergliikurist nõuab selle juhtimine siiski juhiluba. Tavaline mopeed omakorda võib olla kiirem ja võimsam kui kumbki eelmine kategooria ning selle jaoks kehtivad täismahus mootorsõiduki nõuded: tüübikinnitus, registreerimine, numbrimärk ja kindlustus.

Kuidas oma seadet õigesti liigitada

Kui sul on kahtlus, millisesse kategooriasse sinu seade kuulub, vaata kõigepealt tootja tehnilisi andmeid – tavaliselt on need kirjas kasutusjuhendis, tootesildil või tootja kodulehel. Kontrolli kolme asja: kas seadmel on iste, milline on tootja määratud disainkiirus ja milline on mootori võimsus. Kui vastused jäävad kergliikuri piiridesse (istmeta, kuni 25 km/h, kuni 1 kW), ei pea sa seadet registreerima ega tavajuhul kindlustama. Kui mõni neist tingimustest ei täitu, tuleb sul enne liiklusesse minekut selgitada, kas tegu on pisimopeedi või mopeediga, ning täita vastavad nõuded.

Levinud väärarusaam: “kõik elektritõukerattad on kergliikurid”

Turul on ka võimsamaid, kiiremaid elektritõukerattaid, mis on mõeldud pigem maastikusõiduks või suuremate kiiruste jaoks – need reklaamitakse tihti lihtsalt “elektritõukeratastena”, kuigi nende tehnilised näitajad ületavad kergliikuri piire selgelt. Sellise seadme ostmisel tasub kohe teada, et sa ei osta kergliikurit, vaid sõidukit, mille kasutamiseks liikluses on vaja täita mopeedi või mootorsõiduki nõuded – ka lubatud kiiruse ja sõiduala reeglid on mootorsõidukile teistsugused kui kergliikurile.

Miks see vahe sind puudutab

See, kas sinu seade on kergliikur, pisimopeed või mopeed, otsustab, milliseid reegleid pead järgima: kus tohib sõita, kas on vaja juhiluba, kas seade tuleb registreerida ja kindlustada ning millised vanusepiirangud kehtivad. Enne seadme ostmist või kiiruspiiraja muutmist tasub kontrollida tootja andmetest disainkiirust ja mootori võimsust – kui kahtled, küsi üle Transpordiametilt või Liikluskindlustuse Fondilt (viited allpool).

Ametlikud allikad: Liiklusseadus, Riigi Teataja, Transpordiamet – jalgratta, pisimopeedi või kergliikuriga liiklemine (PDF), Liikluskindlustuse Fond.