Alkoholipiir ja trahvid kergliikuriga sõites

Kergliikuriga, sealhulgas elektritõukeratast, sõites on lubatud alkoholisisaldus veres kuni 0,5 promilli – sama piir mis jalgratturil ja pisimopeedi juhil. Piiri ületamisel on tegu väärteoga, mille eest saab trahvi, ja politsei tohib joovet kontrollida alkomeetriga samamoodi nagu autojuhtidel. Alkoholiga liiklusesse minemine on üks levinumaid põhjuseid, miks kergliikuriga juhtub õnnetusi.

Paljud arvavad ekslikult, et kergliikur, sarnaselt jalgrattaga, jääb alkoholikontrollist justkui puutumata, kuna tegu ei ole mootorsõidukiga selle traditsioonilises tähenduses. Tegelikkuses on seadus siin selge: kergliikuri juhtimine on liikluses osalemine ja alkoholipiirangud kehtivad täpselt samamoodi nagu jalgratturile.

0,5-promillise piiri taust

Alates 9. juulist 2024 kehtib kergliikuri, jalgratta ja pisimopeedi juhile sõiduki juhtimisel sama alkoholipiir, mis kehtis varem ainult mootorsõidukijuhtidele: kuni 0,5 promilli. Enne seda kuupäeva kehtis kergliikuri juhile leebem regulatsioon. Muudatusega anti politseile esmakordselt õigus mõõta kergliikuri juhi joovet alkomeetriga, mitte ainult käitumise põhjal hinnatava purjususe alusel.

Piir kehtib olenemata sellest, kas sõidad kõnniteel, jalgrattateel või sõiduteel – ka lühikese vahemaa läbimine joobes olekus on väärtegu. Varem hinnati kergliikuri juhi joovet peamiselt käitumise ja väliste tunnuste põhjal; 2024. aasta muudatus tõi kergliikuri, jalgratta ja pisimopeedi juhtide jaoks sisse mõõdetava, autojuhiga võrreldava piirmäära, mis muutis kontrolli objektiivsemaks ja karistused senisest oluliselt karmimaks.

Kuidas kontroll käib

Politsei võib peatada kergliikuriga sõitja samamoodi nagu jalgratturi või autojuhi ja teha joobekontrolli alkomeetriga. Kui tulemus ületab lubatud piiri, koostatakse väärteoprotokoll ning sõit tuleb katkestada – sõidukit ei tohi joobnuna edasi juhtida ka lühikest teekonda mööda kodutänavat. Kontrolle tehakse nii tavapärase liiklusjärelevalve käigus kui ka suunatult, näiteks öistel kellaaegadel ja meelelahutuspiirkondades, kus kergliikureid kasutatakse tihti pärast peo- või söögikohas käimist.

Trahvi suurus

Trahvid arvutatakse Eestis trahviühikute alusel, mille väärtus on eurodes aja jooksul muutunud (nt tõusis 2025. aasta algusest). Joobes kergliikuriga sõitmise eest on karistuseks ette nähtud trahv, mis võib olenevalt trahviühiku hetkeväärtusest küündida mitmesaja euroni – seniste allikate järgi umbes 400 euro kanti, ohtlikuma käitumise korral rohkem. Kuna trahviühiku väärtus ja täpsed piirmäärad on korduvalt muutunud, ära võta siinset summat lõpliku tõena – kontrolli kehtivat trahvimäära Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt või Riigi Teatajast enne, kui sellele tugineda.

Peale joobe võivad trahvi kaasa tuua ka teised liiklusnõuete rikkumised – näiteks tulede puudumine pimedas, alla 16-aastase kiivrita sõitmine või teiste liiklejate ohtu seadmine. Nende kohta kehtib samuti trahviühikutel põhinev süsteem, kusjuures ohtu põhjustava rikkumise eest on karistus reeglina suurem kui tavapärase korrarikkumise eest.

Trahviühik on Eestis üldine väärteokaristuste arvestusühik, mille eurodes väärtust muudab riik aeg-ajalt – see väärtus kehtib ühtemoodi kõikidele väärtegudele, mitte ainult kergliikuritele. Praktikas tähendab see, et kaks aastat tagasi kehtinud eurosumma ei pruugi enam täpselt paika pidada, isegi kui trahviühikute arv väärteo eest on jäänud samaks.

Kas joobes sõitmine mõjutab kindlustust või vastutust

Kui liiklusõnnetus juhtub ajal, mil kergliikuri juht on joobes, võib see mõjutada ka õnnetuse käsitlemist kindlustuse ja tsiviilvastutuse seisukohast, sest joobes juhtimine loetakse liikluses ettevaatamatuks käitumiseks. Rohkem selle kohta, millal kergliikurile üldse kindlustust vaja on, loe kindlustuse lehelt.

Enne pidu, mitte pärast

Kõige lihtsam viis vältida nii trahvi kui ka õnnetust on planeerida koduteekond juba enne pidutsemise algust: kui tead, et jood alkoholi, jäta kergliikur juba kodust välja tulles seisma või lepi kellegagi kokku, kes selle hiljem sinu eest koju viib. Rendiseadme puhul lõpeta sõit ausalt enne piiri ületamist – rakendus fikseerib sõidu lõpu ja alguse ning selguse huvides on parem sõit varakult lõpetada, kui hiljem trahvi ja võimaliku õnnetuse eest vastutada.

Miks joobes sõitmine on eriti ohtlik just kergliikuriga

Kergliikur on väikeste ratastega ja kõrge raskuskeskmega sõiduk, mille juhtimine nõuab pidevat tasakaalu ja kiiret reageerimist ebatasasustele, aukudele ja äkilistele suunamuutustele. Alkohol halvendab just neid oskusi kõige varem, mistõttu kukkumised ja kokkupõrked jalakäijatega juhtuvad joobes juhtidel sagedamini kui kaine peaga sõites. Kui oled pidutsenud, on kõige ohutum jätta kergliikur seisma ja liikuda koju jalgsi, ühistranspordiga või taksoga – seade ootab kaine hommikuni.

Alaealised ja alkohol

Alkoholipiir kehtib kõikidele kergliikuri juhtidele, sõltumata vanusest. Alaealisele lisanduvad sellele veel eraldi vanusepiirangud selle kohta, kus ja millistel tingimustel tohib üldse sõita, ning alla 16-aastasele on kiivri kandmine kohustuslik.

Levinud eksiarvamused

Osad sõitjad usuvad, et kui sõidetakse ainult kõnniteel või lühikest vahemaad, ei kehti alkoholipiir samamoodi kui sõiduteel – see ei ole nii, piirmäär on igal pool sama. Samuti ei vabasta rendiseadme kasutamine (nt jagatud kergliikur) sõitjat isiklikust vastutusest: rakendus võib küll tuvastada kasutaja, kuid liiklusseadust rikub ikkagi sõitja ise, mitte rendifirma.

Kust täpsemat infot leida

Kehtivad karistusmäärad ja trahviühiku suuruse leiad Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigi Teataja kodulehelt – need muutuvad aeg-ajalt ja seepärast ei ole mõtet siin konkreetset eurosummat lõpliku faktina esitada. Üldised sõidu- ja kiirusereeglid, mis samuti mõjutavad seda, kas teod loetakse ohtu tekitavaks, on koos kiiruse ja sõidualade lehtedel.

Ametlikud allikad: Politsei- ja Piirivalveamet, Liiklusseadus, Riigi Teataja.