Elektritõukeratta reeglid Eestis

Elektritõukeratast ehk kergliikurit reguleerib liiklusseadus suures plaanis samade põhimõtete järgi nagu jalgratast: valmistajakiirus on piiratud 25 kilomeetrini tunnis, sõita tohib enamasti jalgrattateel või kõnniteel ning lisaks kehtivad omaette reeglid kiivri, vanuse, alkoholi ja kindlustuse kohta. Siin on kiire ülevaade kõigist neist — iga teema kohta on olemas ka põhjalikum lehekülg.

Mis loetakse kergliikuriks

Kergliikur on elektriline, istmeta sõiduk ühele inimesele, mille mootori võimsus on kuni 1 kW (erandiks on tasakaaluliikur ehk hoverboard, millele võimsuspiirangut ei kehti) ja valmistaja määratud suurim kiirus kuni 25 km/h. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks elektritõukeratas, monoratas, elektriline rulalaud ja tasakaaluliikur — kõiki neid koheldakse liikluses samamoodi. Kui seadme kiirus või võimsus ületab neid piire, ei ole tegemist enam kergliikuriga, vaid mootorsõidukiga: sellist seadet tuleb kohelda nagu pisimopeedi või mopeedi ning see vajab registreerimist ja kindlustust tavapärasel viisil, olenemata sellest, kas seda tegelikult kiiremini sõidetakse. Täpsemalt loe kergliikuri ja mopeedi vahest.

Kus tohib sõita

Eelistuste järjekord on selge ja kehtib kõikjal riigis ühtemoodi: kõige enne jalgrattatee (või jalgratta-jalgtee), seejärel kõnnitee ehk jalgtee, seejärel õueala. Sõiduteed tohib kasutada ainult siis, kui ühtegi neist läheduses ei ole, ja sõita tuleb sel juhul sõidutee parempoolses servas, mitte keskel ega vasakul. See erineb jalgratturi reeglist — jalgrattur ei tohi tavaliselt kõnniteel sõita, aga kergliikuriga on see üldjuhul lubatud, sest kergliikur liigub jalakäijaga võrreldes suhteliselt aeglaselt.

Ülekäigurajal tohib kergliikuriga sõites teed ületada, aga ainult jalakäija kiirusel (umbes 3–7 km/h) ning see ei anna sõitjale eesõigust liiklejate ees — auto peab andma teed vaid siis, kui ta pöörab samale ülekäigurajale. Ametlik soovitus on riskantsemate ülekäikude puhul pigem maha astuda ja seade käekõrval üle tee viia, olles enne veendunud, et autojuht on märganud ja annab teed.

Kiirus ja varustus

Valmistaja määratud suurim kiirus on 25 km/h kõikjal, sõltumata sellest, kas sõidad jalgrattateel, kõnniteel või sõiduteel. Jalakäijate läheduses tuleb kiirust oluliselt vähendada — ametlikus juhendmaterjalis on suunisena toodud umbes 12 km/h tavapärases olukorras ja umbes 5 km/h vahetult jalakäijast möödudes, möödumine ise peab toimuma vasakult poolt ohutu vahega.

Kohustuslikud on valge esituli või -helkur ning punane tagatuli või -helkur, mis peavad pimedas või halva nähtavuse korral põlema, samuti küljehelkurid (kollased või punased-valged). Roolita seadmed, näiteks monoratas, on helkuri- ja helisignaalinõudest vabastatud, samas kui roolita tasakaaluliikur peab olema varustatud seadmega, mis takistab selle iseeneslikku liikumahakkamist. Kaassõitja on lubatud ainult siis, kui seadmel on selleks ette nähtud iste ja kaassõitjal on kiiver peas — sõitjate vedamine pagasiraamil, mis pole selleks ette nähtud, on selgelt keelatud. Sõidu ajal on keelatud ka nutiseadme kasutamine, käteta sõitmine, rataste maast lahti tõstmine ehk trikitamine ning teiste vedamine ja pukseerimine.

Vanus ja kiiver

Alla 10-aastane laps tohib kergliikuriga sõita ainult õuealal, kõnniteel või jalgrattateel — sõiduteele või jalgrattarajale pääseb iseseisvalt alles jalgratturi juhiloa või 16 aasta vanusega. Kõigile alla 16-aastastele on kiivri kandmine seadusega kohustuslik, vanematele soovituslik. Täpsem tabel vanusegruppide kaupa on vanusepiirangu lehel — sealsamas on kirjas ka valitsuse poolt Riigikokku saadetud eelnõu, mis vanusereegleid tulevikus karmistaks, kuid mis 2026. aasta septembri seisuga ei ole veel seaduseks saanud.

Alkohol ja trahvid

Alates 9. juulist 2024 kehtib kergliikuri, jalgratta ja pisimopeedi juhtidele alkoholi piirmäär 0,5 promilli, mida politsei kontrollib alkomeetriga samamoodi nagu autojuhtide puhul — vaata täpsemalt alkoholi ja trahvide lehelt. Trahvimäärad joobes sõitmise eest on viimastel aastatel korduvalt tõusnud; täpne kehtiv trahvisumma muutub karistusseadustiku trahviühiku väärtuse muutudes, seega kontrolli kehtivat piirmäära Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt, kui vajad täpset numbrit.

Kindlustus ja registreerimine

Enamikul kergliikuritest ei ole registreerimiskohustust ega vaja kohustuslikku kindlustust. Erand kehtib seadmetele, mille valmistajakiirus on 14,1–25 km/h ja mass ületab 25 kg — nendele on liikluskindlustus kohustuslik. Kui seade ületab 25 km/h piiri, ei ole tegu enam kergliikuriga ja seda tuleb registreerida ning kindlustada nagu mopeedi. Täpsemalt loe kindlustuse ja registreerimise lehtedelt.

Parkimine

Asulas tohib kergliikuri jätta seisma kõnniteele, ratastee servaga paralleelselt ja võimalikult lähedale äärekivile (soovituslikult umbes 20 cm kaugusele), kuid ainult siis, kui jalakäijatele jääb vähemalt 1,5 meetrit vaba liikumisruumi. Tallinn on kehtestanud jagatud ja renditavatele kergliikuritele omad lisareeglid: madalam kiiruspiirang öisel ajal kesklinnas ja koolide-lasteaedade lähedal, keeld pargituna jätta ühistranspordipeatuste, kitsaste kõnniteede ega sildade lähedale, ning nõue, et valesti pargitud seadmed viidaks kiirelt ära. Sellised lisareeglid puudutavad eelkõige jagatud/renditavaid seadmeid ja neid kehtestab iga kohalik omavalitsus ise, mistõttu tasub oma linna täpsustused kontrollida sealse kodulehe kaudu, kui elad või sõidad väljaspool Tallinna.

Kust reegleid täpsemalt kontrollida

Kuna liiklusseadust ja selle rakendusakte muudetakse aeg-ajalt, tasub enne olulist otsust — näiteks seadme ostmist või lapsele sõidu lubamist — kontrollida värskeimat teksti Riigi Teatajast või Transpordiameti kodulehelt, mitte tugineda ainult uudistele või foorumitele. Reeglite ametlik allikas ja täpsem selgitus on Transpordiameti juhendmaterjalis.