Elektritõukeratast tohib enamasti kaasa võtta nii Tallinna bussi, trammi kui Elroni rongiga, kuid täpsed tingimused erinevad vedaja kaupa ja on aja jooksul muutunud. Lennukis on peamine takistus aku energiamaht, mitte seadme mõõtmed – enamik e-tõukeratta akusid on lennufirmadele lihtsalt liiga suured. Kuna reeglid ja hinnad kipuvad muutuma, on kõige kindlam viis alati kontrollida kehtivat korda otse vedaja kodulehelt enne reisile minekut.
Ühine joon kõigi vedajate juures on see, et kergliikurit koheldakse pigem pagasi kui sõidukina – seda ei tohi sõidu ajal kaasas veerata ega selle peal seista, vaid see tuleb kanda või tõsta samamoodi nagu kotti või jalgratast. See kehtib bussis, trammis, rongis ja parvlaeval ühtviisi, isegi kui täpsed piletireeglid erinevad.
Miks reeglid vedajati nii palju erinevad
Iga vedaja – linnaliinide operaator, rongifirma, laevafirma ja lennufirma – kehtestab pagasireeglid ise, lähtudes oma sõidukite ruumist, ohutusnõuetest ja ärimudelist. Seepärast ei ole olemas ühte Eesti-ülest “kergliikuri ühistranspordireeglit”, mida saaks kõikjal ühtemoodi rakendada – iga liik tuleb vaadata eraldi ja enne pikemat reisi tasub kehtiv kord üle kontrollida, eriti kui plaanid seadet kasutada sageli.
Tallinna buss, tramm ja trollibuss
Ühtset, üksikasjalikku ja ametlikult avaldatud reeglit selle kohta, kuidas täpselt tohib lahtivõtmata elektritõukeratast Tallinna ühissõidukis kaasas kanda, avalikest allikatest üheselt leida ei õnnestunud – see tasub üle kontrollida otse Tallinna linna või Tallinna Linnatranspordi (TLT) kodulehelt enne sõitu. Üldine, laialdaselt soovitatav tava on:
- pane seade võimalusel kokku ja määrdunud rattad-alus kotti, et mitte istmeid ega põrandat määrida;
- väldi tipptunde, kui buss või tramm on niigi rahvast täis;
- ära blokeeri uksi, käiku ega invakohta;
- anna alati teed peatuses sisenevatele ja väljuvatele reisijatele.
See on üldine pagasit puudutav hea tava, mitte ametlikult kinnitatud, kergliikuri-spetsiifiline eeskiri – kui kavatsed seadet regulaarselt ühistranspordis kaasas kanda, uuri täpsemalt TLT klienditeenindusest. Sarnased põhimõtted kehtivad tõenäoliselt ka teiste Eesti linnade ühistranspordis – suur või määrdunud pagas ei tohi kunagi segada teiste reisijate liikumist ega ohutust. Kui otsustad rongi või bussi asemel osa teest kergliikuriga sõita, kehtivad seal samad sõiduala ja kiiruse reeglid nagu igapäevases liikluses.
Elroni rongid
Elektritõukeratast tohib Elroni rongi kaasa võtta. Kokkupandult ja kotis olev seade mahub reeglina pagasiriiulile või istme alla, kui see teisi reisijaid ei sega. Varasema info kohaselt liiguvad väikeste, alla 25 cm läbimõõduga ratastega seadmed ilma eraldi jalgrattapileti nõudeta – suuremate või kokkupandamatute seadmete puhul on Elron aegade jooksul kohelnud neid pigem jalgratastega sarnaselt, mille jaoks kehtib jalgrattahooajal (tavaliselt aprillist oktoobrini) eraldi, poole tavahinnast ja vähemalt 1 euro suurune jalgrattapilet.
Kuna Elroni pileti- ja pagasireeglid on aastate jooksul korduvalt muutunud, ära pea seda lehte lõplikuks hinnakirjaks – kontrolli enne reisi kehtivat korda ja hinda Elroni kodulehelt või Elroni jalgrattahooaja uudisest.
Praktiline nõuanne: hoia seade rongis alati enda juures ega jäta seda vabasse käiku, kus see võib teisi reisijaid komistama panna. Tipptundidel Tallinna ja Tartu vahel on rongid tihti rahvarohked, mistõttu kokkupandav ja kotti mahtuv seade on ühistranspordis liikujale palju mugavam valik kui suur, kokkupandamatu mudel.
Parvlaev Soome ja mujale
Kui reisid kergliikuriga näiteks Soome parvlaevaga, kehtivad pardal tavaliselt sarnased põhimõtted nagu bussis või rongis: seade tuleb paigutada nii, et see ei sega teisi reisijaid ega blokeeri pääseteid. Kuna laevafirmade pagasi- ja sõidukireeglid on erinevad ning võivad muutuda, kontrolli enne pileti ostmist oma laevafirma kodulehelt, kas ja millistel tingimustel on kergliikurit lubatud käsipagasina kaasas kanda.
Rongiga reisides tasub arvestada ka sellega, et hooajaliselt (jalgrattahooaeg) on vagunites rohkem jalgrattureid ja nende jaoks ette nähtud alasid – kergliikuri jaoks eraldi kohta tavaliselt ette ei nähta, mistõttu tuleb leppida sellega, mis ruum parasjagu vaba on.
Lennuk: piirab aku, mitte seade ise
Lennukireisi puhul ei ole peamiseks küsimuseks mitte kergliikuri mõõtmed, vaid selle liitiumioonaku energiamaht vatt-tundides (Wh). Rahvusvaheliselt levinud, enamiku lennufirmade järgitav põhimõte on selline:
| Aku energiamaht | Kas lubatud |
|---|---|
| Kuni 100 Wh | Lubatud ilma erilubata (ainult käsipagasis, mitte kunagi registreeritavas pagasis) |
| 100–160 Wh | Vajab lennufirma eelnevat luba, tavaliselt kuni 2 varuakut |
| Üle 160 Wh | Reisilennukis üldiselt keelatud |
Enamiku elektritõukerataste akud ületavad 160 Wh piiri, mistõttu seadet ei saa tavaliselt lennukisse kaasa võtta ei käsi- ega registreeritava pagasina – erandiks võib olla juhtum, kus aku on seadmest eemaldatav ja mahub eraldi lubatud piiridesse. See on üldine, Eesti-väline lennundusohutuse põhimõte, mitte konkreetne Eesti seadus, ning üksikud lennufirmad võivad kehtestada veelgi rangemad piirid. Kontrolli enne lendu kindlasti oma lennufirma kodulehelt akude ja e-tõukerataste kaasavõtmise reegleid.
Kui pead sihtkohas kergliikurit tingimata kasutama, on lennureisi puhul praktilisem kaaluda kohapealseid võimalusi, mitte oma seadme akuga lennukisse pürgimist – enamikus suuremates linnades on kergliikuri kasutamine kohapeal ka ilma oma sõiduta võimalik. Aku ohutu käitlemise ja laadimise kohta loe lähemalt aku lehelt.
Kui seade ei mahu kaasa
Kui su kergliikur on suur, raske või ei ole kokkupandav, tasub enne reisi mõelda alternatiividele: kas saad selle sihtkohta jätta, kas on mõistlik minna jalgsi lähima peatuseni või sõita jalgrattateel kogu tee, selle asemel et proovida seadet bussi või rongi suruda tipptunni ajal. Eriti kitsastes, rahvarohketes vagunites või bussides võib suur seade takistada teistel reisijatel sisse ja välja pääsemast, mis omakorda võib tekitada konflikte kaasreisijate või teenindajatega.
Lühidalt
| Vedaja | Kas üldjuhul lubatud | Mida kontrollida |
|---|---|---|
| Tallinna buss/tramm/troll | Enamasti jah | TLT/tallinn.ee pagasireeglid |
| Elroni rong | Jah, eriti kokkupandult | Elron.ee kehtiv hinnakiri ja jalgrattapileti nõue |
| Lennuk | Enamasti mitte | Lennufirma akude (Wh) reeglid |
Ühissõidukiga ei tasu tunda end sunnitult, kui plaanid liikuda hoopis kergliikuriga läbi terve tee – üldreeglid selle kohta on koos reeglite lehel. Kui plaanid kergliikuriga sageli ühistransporti kasutada, tasub enne sõiduki ostmist vaadata, kas see on kergesti kokkupandav ja kotti mahtuv – see teeb kaasavõtmise nii bussis, trammis kui rongis lihtsamaks. Kaal on samuti oluline: kerge, kompaktne seade on ühistranspordis palju praktilisem kui raske ja maastikupärasteks tingimusteks mõeldud mudel. Talvised olud ja märja ilmaga sõitmine on omaette teema, mille kohta loe talvise sõitmise lehelt; kui plaanid seadet hoopis lennukiga sihtkohta viia, tasub aku energiamahtu (Wh) kontrollida juba ostu tegemise ajal, mitte alles lennujaamas.
Korduma kippuvad küsimused
Kas elektritõukeratast tohib Tallinna bussi või trammi kaasa võtta?
Üldjuhul jah, kui see ei sega teisi reisijaid ega blokeeri uksi ega käiku; täpse pagasikorra tasub üle kontrollida Tallinna Linnatranspordi kodulehelt.
Kas Elroni rongis tuleb elektritõukeratta eest eraldi piletit osta?
Kokkupandult kotis olev seade mahub tavaliselt pagasiriiulile või istme alla; suuremate või kokkupandamatute seadmete puhul võidakse nõuda jalgrattapiletiga sarnast lisapiletit – kontrolli kehtivat hinnakirja Elroni kodulehelt.
Kas elektritõukeratta akut tohib lennukis kaasas kanda?
Enamik e-tõukeratta akusid ületab lennufirmade tavapärase lubatud energiamahu (enamasti 160 vatt-tundi), mistõttu seadet üldjuhul lennukisse kaasa võtta ei saa – täpsed piirid küsi oma lennufirmalt.
Kas jalgrattaga sõidutingimused kehtivad ka elektritõukeratastele?
Osaliselt – näiteks väikeste rataste (alla 25 cm läbimõõduga) seadmed liiguvad senise info kohaselt ilma jalgrattapileti nõudeta, kuid erisused tasub alati üle kontrollida otse Elroni kodulehelt.
