Võimas mootor, kahekordne vedav rumm ja maastikurehvid teevad tõukerattast parema tõusuvõime ja haardega sõiduki, kuid Eestis otsustab, kas tegu on ikka kergliikuriga, ainult kaks numbrit: disainkiirus ja mootori võimsus. Ületad kummagi piiri, ja seade ei ole enam kergliikur, vaid mootorsõiduk, mille kasutamiseks avalikus liikluses on vaja registreerimist, kindlustust ja vastavat juhiluba.
Nimivõimsus vs tippvõimsus
Tootja andmetes eristatakse tavaliselt nimivõimsust (pidev, jätkusuutlik võimsus, mida mootor suudab pikalt anda) ja tippvõimsust (lühiajaline maksimum, näiteks kiirendusel või tõusul). Kergliikuri seaduslikus 1 kW piiris arvestatakse mootori võimsust, mistõttu tasub kontrollida, kumba numbrit tootja reklaammaterjalides ja tehnilises passis kasutab — mõni tootja toob esile just kõrgema tippvõimsuse numbri, mis jätab mulje suuremast seadmest kui see, mida seadus lubab.
Topeltmootoriga ehk kõikveolised tõukerattad
Kahe mootoriga, mõlemat ratast vedava konstruktsiooniga tõukerattad annavad parema haarde libedal, kruusasel või ebatasasel pinnal ja parema tõusuvõime kui üherattaveolised mudelid. Samas liidetakse kahe mootori võimsus seaduse mõttes tavaliselt kokku — kui kummagi mootori võimsus on näiteks 600 W, on koguvõimsus juba 1,2 kW, mis ületab kergliikurile lubatud 1 kW piiri. Sellisel juhul ei ole seade enam kergliikur, olenemata sellest, kui aeglaselt sa tegelikult sõidad.
Maastikurehvid: profiil, laius ja õhurõhk
Laiad, sügava profiiliga maastikurehvid parandavad haaret mullal, kruusal ja lumel ning summutavad põrutusi paremini kui kitsad linnarehvid. Enamasti on need õhkrehvid, mis vajavad madalamat õhurõhku parema haarde jaoks, kuid on seetõttu ka altimad läbi torkama. Rehvi tüüp ja profiil ei mõjuta sõiduki õiguslikku kategooriat — need on tehniline valik, mis parandab haaret ja mugavust, sõltumata sellest, kas seade on kergliikur või mopeed.
Kus jookseb seaduslik piir
Eestis on kergliikur elektrimootoriga, istmeta sõiduk, mille tootja määratud disainkiirus on kuni 25 km/h ja mootori võimsus kuni 1 kW (tasakaaluliikur on võimsuspiirangust vabastatud). Kumbagi piiri ületav seade ei ole enam kergliikur:
| Näitaja | Kergliikur | Üle piiri (mopeed/mootorsõiduk) |
|---|---|---|
| Disainkiirus | kuni 25 km/h | üle 25 km/h |
| Mootori võimsus | kuni 1 kW | üle 1 kW |
| Registreerimine | Ei ole nõutud | Nõutud (L-kategooria) |
| Kindlustus | Ainult teatud tingimustel | Nõutud |
| Juhiluba | Ei ole nõutud | AM-kategooria juhiluba |
Täpsemalt selgitab piire ja nende tagajärgi kergliikuri ja mopeedi vahekorra leht.
Mis juhtub, kui piir on ületatud
Kui tõukeratta disainkiirus ületab 25 km/h või mootori(te) koguvõimsus ületab 1 kW, käsitletakse seda seaduse mõttes mopeedi või muu mootorsõidukina. See tähendab, et seade peab enne liikluses kasutamist olema tüübikinnitatud, registreeritud ja liikluskindlustusega kaetud, samamoodi nagu iga teine mootorsõiduk — vaata täpsemalt registreerimise ja kindlustuse lehtedelt. Sama kehtib ka siis, kui algselt kergliikurina ostetud seadme kiiruspiirajat hiljem tarkvaraliselt või tehniliselt eemaldatakse: otsustav on sõiduki tegelik tehniline võimekus, mitte müügihetkel olnud seaded.
Kus tohib sellist seadet kasutada
Registreerimata ja kindlustamata seadet, mis ületab kergliikuri piire, ei tohi kasutada avalikus liikluses ega üldkasutatavatel teedel, kõnniteedel ega jalgrattateedel — see on väärtegu, mille eest võib politsei seadme ka konfiskeerida. Selliseid võimsamaid ja kiiremaid seadmeid kasutatakse tavaliselt eraomandis oleval maal maaomaniku loal, avalikust liiklusest väljaspool, näiteks selleks ette nähtud maastikuradadel. Enne ostu tasub läbi mõelda, kas oled valmis vastavaid nõudeid täitma, kui seade tegelikult ületab kergliikuri piirid.
Aku koormus suurema võimsuse juures
Võimsam mootor tõmbab akust korraga rohkem voolu, eriti kiirendusel ja tõusul, mistõttu tühjeneb aku suurema võimsusega seadmel kiiremini kui sama Wh-numbriga, aga väiksema võimsusega mudelil. Kui plaanid võimsat või kahe mootoriga seadet regulaarselt kasutada, tasub eelistada ka suuremat aku energiamahtu, mitte ainult suurt mootori võimsust — vastasel juhul jääb sõiduulatus üllatavalt lühikeseks. Akuklassidest ja energiamahu arvutamisest pikemalt räägib aku juhend.
Turvavarustus maastikusõidul
Ebatasasel maastikul, kõrgemal kiirendusel või libedal pinnal sõites suureneb kukkumise risk võrreldes tasase linnateega, seega on kiiver ja muu kaitsevarustus — näiteks randme- ja põlvekaitsed — mõistlik valik olenemata vanusest, isegi kui see pole täiskasvanule seadusega kohustuslik. Alla 16-aastasele on kiivri kandmine kergliikuri ja pisimopeedi puhul kohustuslik — täpsemalt räägib sellest kiivri leht.
Vedrustus ja pidurid maastikusõidul
Ebatasasel maastikul sõites on kahesuunaline (ees ja taga) vedrustus ning tugev, eelistatavalt hüdrauliline kettapidur olulisemad kui linnasõidus — need aitavad hoida haaret ebaühtlasel pinnal ja lühendada pidurdusteekonda, kui kiirendus ja kaal on suuremad. Pidurite ja vedrustuse tüüpidest pikemalt räägib pidurite ja vedrustuse leht.
Tüüpilised võimsusklassid turul
Tootjate turundusmaterjalides ringleb palju erinevaid vattide numbreid, mistõttu on kasulik teada laias laastus, kuhu erinevad seadmed jäävad:
| Mootori võimsus (koguvõimsus) | Tavaline liigitus |
|---|---|
| Kuni 1 kW (1000 W) | Võib olla kergliikur, kui disainkiirus jääb ka kuni 25 km/h |
| 1,2–2 kW ja rohkem | Ületab kergliikuri piiri — seaduse mõttes mopeed või muu mootorsõiduk |
Kaks mootorit koos annavad koguvõimsuse, mitte kummagi eraldi arvestatud numbri — see on kõige levinum koht, kus ostja eksib seadme liigituses.
Kui piisab hoopis tavalisest kergliikurist
Enamiku Eesti linnasõitude jaoks ei ole erilist praktilist vahet, kas tõukerattal on 500 W või 1 kW mootor, sest disainkiirus on niikuinii 25 km/h peale piiratud ja igapäevast sõitu piiravad tegelikult kõnniteede seisukord, ristmikud ja jalakäijad, mitte mootori võimsus. Lisavõimsust ja maastikurehve tasub kaaluda eelkõige siis, kui sõidad regulaarselt tõusudel, kruusal või ebatasasel pinnal — puhtalt linnas liikuvale sõitjale piisab sageli tunduvalt lihtsamast ja odavamast konstruktsioonist. Suurem võimsus tähendab ka rohkem kaalu ja suuremat akutarbimist, mistõttu tasub enne otsustamist kaaluda, kas oma tegelik sõidustiil ja marsruut seda üldse ära kasutab, või jääks lisavõimsus praktikas kasutamata.
Kuidas kontrollida enne ostu, kas seade on ikka kergliikur
Vaata tootja tehnilistest andmetest üle disainkiirus ja mootori (või mootorite koguvõimsus), mitte ainult turundussõnu nagu “võimas” või “maastikuks”. Kui kumbki number ületab kergliikuri piire, arvesta, et ostad sõidukit, mis vajab enne liikluses kasutamist registreerimist, kindlustust ja vastavat juhiluba — ja et selle kasutamine ilma nendeta väljaspool eraomandit ei ole seaduslik.
Korduma kippuvad küsimused
Kas topeltmootoriga tõukeratas tohib avalikus liikluses sõita kiiremini kui 25 km/h?
Ei — kui seade jääb kergliikuri kategooriasse, on selle disainkiirus ikkagi piiratud 25 km/h peale. Kui tootja on lubanud suurema kiiruse, ei ole seade enam kergliikur.
Mis saab, kui tõukeratta kiiruspiirajat muuta või eemaldada?
Seade, mis suudab liikuda üle 25 km/h, loetakse seaduse mõttes mopeediks, mida tohib avalikus liikluses kasutada ainult registreeritud, tüübikinnitatud ja kindlustatuna.
Kus tohib kasutada tõukeratast, mis ületab kergliikuri võimsuse või kiiruse piiri?
Registreerimata ja kindlustamata seadmega ei tohi avalikus liikluses ega üldkasutataval teel sõita — see on lubatud ainult eraomandis oleval maal, maaomaniku loal, avalikust liiklusest väljaspool.
Kas maastikurehvid iseenesest muudavad seadme mopeediks?
Ei. Kategooriat otsustavad ainult disainkiirus ja mootori võimsus, mitte rehvi tüüp — laiad profiiliga rehvid võivad olla ka tavalisel kergliikuril.
Kuidas kontrollida, kas võimas tõukeratas on ikka kergliikur?
Vaata tootja tehnilistest andmetest disainkiirus ja mootori (või mootorite koguvõimsus) — kui mõlemad jäävad vastavalt kuni 25 km/h ja kuni 1 kW piiresse, on tegu kergliikuriga.
