Suurim osa akudega seotud tulekahjudest saab alguse just laadimise ajal, mistõttu on laadimisharjumused vähemalt sama olulised kui aku enda kvaliteet. Õige laadija, mõistlik laadimiskoht ja mõned lihtsad harjumused vähendavad riski märkimisväärselt — ka Eesti korterelamutes, kus tõukerattaid tihti trepikodades või koridorides laetakse. Enamik neist harjumustest ei nõua raha ega lisaseadmeid, vaid ainult mõne rutiini muutmist.
Milline laadija sobib
Kasuta alati tõukerattaga kaasas olnud originaallaadijat või tootja poolt soovitatud aku parameetritele vastavat laadijat. Vale pinge või vooluga laadija koormab akut valesti ja võib põhjustada ülekuumenemist, isegi kui laadija esialgu tundub sobivat kontakti ja juhtme järgi. Päästeametile teadaolevalt on juhtumeid, kus isetehtud või sobimatu laadija — näiteks autoaku laadimiseks mõeldud seade — on põhjustanud tõukeratta aku süttimise, nii et improviseeritud lahendused pole kunagi ohutu kokkuhoid. Kui algne laadija läheb kaotsi või katki, tasub soetada asendus otse tootjalt või volitatud hoolduselt, mitte juhuslikult sobiva pistikuga universaallaadijat — näiliselt sobiv pistik ei taga, et laadija pinge, vool ja kaitseahelad vastavad täpselt sinu akule.
Ohutu laadimine kodus
Päästeamet soovitab akut laadida alati nii, et oled ise laadimisseadme läheduses ja ärkvel — mitte öö läbi magades ega kodust eemal olles. Hoia laadivat tõukeratast eemal soojusallikatest, otsesest päikesevalgusest ja radiaatoritest ning tuleohtlikest materjalidest. Ära lae akut diivanil, voodis ega muul pehmel pinnal, mis võib kuumust kinni hoida ja süttida — parim on kõva, mittesüttiv pind, näiteks kivi- või plaatpõrand. Toas peaks olema töökorras suitsuandur, mis annaks varakult märku, kui midagi läheb valesti.
Laadimine korterelamus ja trepikojas
Laadimisseadmeid ei tohi kunagi paigutada evakuatsiooniteedele — trepikodadesse, koridoridesse ega muudesse pääsuteedesse, mis peavad tulekahju korral jääma vabaks nii sinu enda kui ka naabrite jaoks. See kehtib nii tõukeratta enda kui ka lahtiühendatud aku laadimise kohta, sõltumata sellest, kui lühikeseks ajaks laadimine tunduvalt jääb. Kui kodus eraldi laadimiskoht puudub, tasub korteriühistuga arutada, kas majja saaks rajada eraldi, tuleohutu laadimispunkti, mis on eemal eluruumidest ja pääsuteedest. Rohkem soovitusi liitium-ioonakude ohutuse kohta jagab Päästeameti akuohutuse lehekülg.
Pikendusjuhtmed ja mitme seadme laadimine
Väldi pikendusjuhtmete ja mitmikpistikute ülekoormamist — kui laed tõukeratast koos teiste elektroonikaseadmetega samast harudest pistikust, kontrolli, et pikendusjuhe oleks selleks ette nähtud ja mitte kahjustatud, murtud ega vana. Eriti ohtlik on olukord, kus üks pikendusjuhe teenindab korraga mitut kõrget võimsust nõudvat laadijat — näiteks tõukeratast ja elektrijalgratast — sest juhe ise võib kuumeneda rohkem kui ükski üksik seade. Parim on ühendada laadija otse seinakontakti, mitte mitmikpistikusse, kus see jagab liini teiste tarbijatega.
Enne pikemat sõitu
Kui plaanid pikemat sõitu või päeva, mil laadimisvõimalust vahepeal ei ole, lae aku enne väljumist täis ja kontrolli laadimisel, et indikaatortuli tõesti näitaks täislaadimist, mitte ainult ühendatud olekut. Kui aku on olnud pikemalt kasutuseta ja seisnud madala laetusega, võib esimene laadimine kesta tavapärasest kauem, sest kaitseahel piirab algul laadimisvoolu — see on normaalne, mitte rikke märk.
Millal laadimine on ohtlik
Ära kasuta ega lae akut, mis on paisunud või deformeerunud, füüsiliselt kahjustatud, ebatavaliselt kuum või tekitab imelikku lõhna või sisinat. Need on märgid, et akukeemia on rikkis ja tulekahjurisk on oluliselt kõrgem, isegi kui tõukeratas näib väliselt korras. Sellisel juhul ei aita akut jahutada ega “ära oodata” — aku tuleb kasutusest kõrvaldada ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, mitte visata olmeprügisse ega tavalisse taaskasutuskonteinerisse.
Kui aku süttib
Kui aku hakkab laadimise ajal suitsema või süttib, lahku kohe ruumist, sulge uks enda järel, et hapniku juurdepääs piirata ja suitsu leviku aeglustada, ning helista numbril 112. Liitium-ioonaku põleng areneb väga kõrgel temperatuuril, võib eraldada mürgiseid gaase ja süttida uuesti ka pärast näiliselt kustumist — seetõttu ei tohi seda ise kustutada, kui ei ole kindel, kuidas seda ohutult teha. Rohkem taastuleohu ja liitiumiakude riskide kohta selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Laadija enda seisukord
Laadija ise vajab sama palju tähelepanu kui aku: kontrolli aeg-ajalt, et juhe poleks murdunud, narmendunud ega paljastunud, et pistikuots ei oleks lahti tulnud ega deformeerunud ning et laadija korpus ei muutuks kasutamise ajal ebatavaliselt kuumaks. Vana või kahjustatud juhtmega laadijat ei tasu “veel korra” kasutada — vigastatud isolatsioon on üks levinumaid lühiste ja tulekahjude põhjuseid elektriseadmete puhul üldiselt, mitte ainult tõukeratastel. Kahtluse korral on odavam soetada uus originaal- või tootja soovitatud laadija kui riskida.
Mitu seadet, üks kodu
Kui peres laetakse korraga mitut akuga seadet — tõukeratast, elektrijalgratast, akutööriistu —, tasub mõelda läbi, kuhu need kõik ohutult ära mahutada. Kõige turvalisem on hajutada laadimiskohad erinevate pistikupesade vahel, mitte koondada kõiki seadmeid ühte kappi või nurka, kus üks probleemne aku võib kahjustada kõiki teisi läheduses olevaid esemeid. Sama loogika kehtib ka hoiustamise kohta: mitut akut ei tasu hoida ühes kinnises, halvasti ventileeritud sahtlis või kapis.
Kui kaua ja kui tihti laadida
Enamikul tõukeratastel kulub aku mahtuvusest ja laadija võimsusest olenevalt täislaadimiseks umbes 4–8 tundi. Aku pikaealisuse mõttes ei ole vaja iga kord laadida täpselt 0%-lt 100%-ni — sage osaline laadimine, näiteks vahemikus umbes 20–80%, on akukeemiale üldjuhul leebem kui pidev täielik tsükkel. Kui plaanid tõukeratast pikemalt mitte kasutada, ei tasu jätta akut ei täis- ega tühjalaetuna seisma — sellest ja õigest hoiustamisest räägib täpsemalt aku juhend.
Laadimisjuhtme paigutus
Vali laadimiskoht nii, et juhe ei jääks kõnnitee, ukseava ega läbikäigu peale, kus keegi võib selle otsa komistada või seda korduvalt üle astuda. Väldi juhtme jätmist vaiba või teki alla, kus see kuumeneb kasutamise ajal ja soojus ei pääse hajuma — vaiba all olev soe juhe on tuleohu mõttes halvim võimalik variant. Kui laadimiskoht on kaugel pistikupesast, on turvalisem valida lühem, tootjapoolne juhe kui venitada seda ebamugavasse asendisse.
Enne ja pärast laadimist
Kontrolli enne laadimist, et laadimispesa ja pistik oleksid kuivad ja puhtad — niiske pesa suurendab lühise riski, eriti pärast vihmast või lumist sõitu. Pärast täislaadimist eemalda laadija pistikupesast, selle asemel et jätta see pikaks ajaks vooluvõrku ootama, ka siis kui laadija tootja kinnitab automaatset väljalülitust täislaadimisel. Hooldusega laiemalt, sealhulgas laadimispesa puhastamisega, tegeleb hoolduse juhend, veaotsingu abi laadimisega seotud probleemide korral aga veaotsingu juhend.
Korduma kippuvad küsimused
Kas alati tuleb kasutada originaallaadijat?
Jah, tuleks eelistada originaallaadijat või tootja soovitatud aku parameetritele vastavat laadijat. Sobimatu või isetehtud laadija võib põhjustada aku ülekuumenemist ja tulekahju.
Kas akut võib laadida öö läbi, kui kodus keegi magab?
Päästeamet soovitab akut laadida alati siis, kui oled ise lähedal ja ärkvel, mitte jätta seda tähelepanuta öösel ega kodust eemal olles.
Kas tõukeratast tohib laadida trepikojas või koridoris?
Ei. Laadimisseadet ei tohi paigutada evakuatsiooniteedele ega trepikotta, kus see takistaks pääsemist tulekahju korral ja ohustaks naabreid.
Mida teha, kui aku hakkab laadimise ajal suitsema?
Lahku ruumist, sulge uks enda järel ja helista 112. Ära ürita akupõlengut ise kustutada, kui sa pole kindel, kuidas seda ohutult teha.
Kui kaua kulub täislaadimiseks aega?
Olenevalt aku mahtuvusest ja laadija võimsusest kulub enamikul tõukeratastel täislaadimiseks umbes 4–8 tundi. Sagedane osaline laadimine on akule üldjuhul leebem kui pidev täis 0–100% laadimine.
