ET
Menüü

Elektritõukeratta sõnastik

Elektritõukeratta ja kergliikuriga seotud mõisted lühidalt: kergliikur, pisimopeed, V, Ah, Wh, IP-klass, rummumootor, kettapidur ja teised levinud terminid.

Alljärgnev sõnastik koondab levinumad mõisted, millega tõukeratta valimisel, ostmisel ja igapäevasel kasutamisel kokku puutud — nii seadusega seotud terminid kui tehnilised lühendid, mida tootjate andmelehtedel näed.

Sõidukikategooriad

Kergliikur — elektrimootoriga, istmeta sõiduk ühele inimesele, mille tootja määratud disainkiirus on kuni 25 km/h ja mootori võimsus kuni 1 kW. Vaata mis on kergliikur.

Pisimopeed — istmega, vähemalt kaherattaline sõiduk, mis jääb kiiruselt ja võimsuselt kergliikuriga samasse vahemikku, kuid mille juhtimiseks on vaja jalgratturi juhiluba ja minimaalset 14-aastast vanust. Vaata istmega tõukerataste leht.

Mopeed (L-kategooria) — mootorsõiduk, mis ületab kergliikuri kiiruse- või võimsuspiiri; vajab tüübikinnitust, registreerimist, kindlustust ja AM-kategooria juhiluba.

Tasakaaluliikur — iseseisvalt tasakaalu hoidev seade (näiteks hoverboard), mis on kergliikuri alaliik ja vabastatud mootori 1 kW piirangust, kuid vajab omavolilist liikumahakkamist takistavat lahendust.

Disainkiirus — tootja määratud tehniline tippkiirus, mille alusel seade seaduse mõttes liigitatakse, mitte sõitja tavapärane sõidukiirus.

Aku ja elekter

V (volt) — aku pinge; levinumad klassid on 36 V, 48 V ja 60 V. Vaata aku juhend.

Ah (amper-tund) — aku mahtuvus; korrutades pinge ja mahtuvuse saad energiamahu vatt-tundides.

Wh (vatt-tund) — aku energiamaht (V × Ah), kõige otsesem viis eri akusid võrrelda ja sõiduulatust hinnata.

W (vatt) — mootori võimsuse ühik; Eestis on kergliikuri seaduslik piir 1 kW ehk 1000 W.

BMS — aku juhtplaat (Battery Management System), mis jälgib laadimist, tühjenemist ja kaitseb akut ülelaadimise ning ülekuumenemise eest.

Kontroller — elektrooniline plokk, mis juhib mootorile antavat voolu vastavalt gaasihoova asendile ja pidurdussignaalile.

Rummumootor (hub-mootor) — mootor, mis on ehitatud otse ratta sisse; kõige levinum konstruktsioon, lihtne ja üldiselt hooldusvaba.

Ketiajam — ülekandelahendus, kus mootor paikneb rattast eraldi ja jõud kandub üle keti või rihma kaudu; lisab hooldust vajava osa, kuid võimaldab suuremat jõumomenti.

Topeltmootor (kõikveoline) — kaks mootorit, mis veavad mõlemat ratast; parem haare ja tõusuvõime, kuid mootorite koguvõimsus võib ületada kergliikuri 1 kW piiri. Vaata võimsate tõukerataste leht.

Laadimistsükkel — üks täielik aku tühjenemine ja täislaadimine, olenemata sellest, kas see toimub korraga või mitmes osas.

Sügavtühjenemine — aku täielik tühjaks laadimine, mis kahjustab akukeemiat püsivalt ja lühendab aku eluiga.

Nimivõimsus vs tippvõimsus — nimivõimsus on mootori pidev, jätkusuutlik võimsus, tippvõimsus lühiajaline maksimum kiirendusel; kergliikuri seaduslik 1 kW piir arvestatakse mootori võimsuse järgi. Vaata tehniliste andmete selgitus.

Sõiduulatus — vahemaa, mille tõukeratas ühe täislaadimisega läbib; tootja teatatud number mõõdetakse ideaaltingimustes ja tegelik sõiduulatus jääb sellest päriselus sageli 20–40% väiksem.

Andmesilt — raamil või aku küljel olev silt, kust leiab pinge, mahtuvuse ja sageli ka IP-klassi ning mudeli seerianumbri.

Rehvid, pidurid ja vedrustus

Õhkrehv — täispuhutav rehv, mis neelab põrutusi paremini, kuid võib läbi torgata.

Täismassiivrehv — läbitorkekindel, kuid kõvema sõiduga kumm ilma õhukambrita.

Tuubel rehv (tubeless) — õhkrehv ilma sisekummita, mis on vähem altis järsule õhukaole väiksema torke korral.

Kettapidur — mehaaniline pidur, mis surub piduriklotsid vastu ratta küljes olevat metallketast; hüdrauliline versioon annab ühtlasema pidurdusjõu. Vaata pidurite ja vedrustuse leht.

Trummelpidur — pidur, mille mehhanism asub ratta rummu sees; vähem tundlik ilmastiku suhtes, kuid soojeneb kiiremini üle pikal laskumisel.

Jalgpidur — tagumisel kummikatte peal asuv pidur, mida vajutatakse jalaga; sageli lisapidurina koos elektroonilise mootoripiduriga.

Regeneratiivpidur (mootoripidur) — elektrooniline pidur, mis pidurdades osa energiast tagasi akusse suunab; harva piisav ainsa pidurina.

Vedrustus (amordid) — vedru- või hüdraulilised elemendid ees, taga või mõlemal, mis vähendavad käte ja selja koormust ebatasasel teel.

IP-klass — kahekohaline number (näiteks IPX4, IP65), mis näitab kaitset tolmu ja vee eest; ei tähenda veekindlust sukeldamisel. Vaata tehniliste andmete selgitus.

Reeglid ja dokumendid

Jalgratturi juhiluba — minimaalne juhtimisõigus, mis on nõutav pisimopeedi juhtimiseks alates 14. eluaastast.

AM-kategooria juhiluba — mopeedi juhtimiseks vajalik juhiluba, rangem nõue kui jalgratturi juhiluba.

Liikluskindlustus — kergliikurile nõutav ainult siis, kui disainkiirus jääb vahemikku 14,1–25 km/h ja seadme mass ületab 25 kg; mopeedile alati kohustuslik. Vaata kindlustuse leht.

Arvele võtmine (registreerimine) — kohustuslik mopeedile ja seda ületavatele mootorsõidukitele, kuid mitte kergliikuri piiridesse jäävale seadmele. Vaata registreerimise leht.

Kiivrikohustus — kohustuslik alla 16-aastasele kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta juhile.

Alkoholipiir — kergliikuri, jalgratta ja pisimopeedi juhile kehtiv piir on 0,5 promilli.

Seerianumber — tootja antud unikaalne tunnus raamil või mootoril, mis aitab tõendada omandiõigust ja tuvastada varastatud seadmeid.

Kandevõime — tootja lubatud maksimaalne kasutajakaal, mis on tavaliselt kirjas tehnilistes andmetes või tootesildil.

Kus tohib sõita

Õueala — hoonetevaheline ala, kus kehtivad madalaimad kiiruse- ja ettevaatusnõuded.

Jalgrattatee — sõidutee osaks olev või sellest eraldatud rada, mida kergliikur tohib kasutada.

Kõnnitee (jalgtee) — jalakäijatele mõeldud ala, mida kergliikur tohib erinevalt jalgrattast üldjuhul kasutada.

Sõidutee — auto- ja mootorsõidukitele mõeldud tee, mida kergliikuriga tohib kasutada ainult siis, kui muud alternatiivi (jalgrattatee, kõnnitee) ei ole.

Ülekäigurada — koht, kus kergliikuriga tohib sõidutee ületada ainult jalakäija kiirusel; ei anna sõitjale liiklusesõidueesõigust.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on kergliikur lühidalt?

Kergliikur on elektrimootoriga, istmeta sõiduk ühele inimesele, mille tootja määratud disainkiirus on kuni 25 km/h ja mootori võimsus kuni 1 kW.

Mida tähendab Wh tõukeratta aku juures?

Wh ehk vatt-tund näitab aku energiamahtu — see saadakse pinge (V) ja mahtuvuse (Ah) korrutamisel ja näitab otseselt, kui pikk on tõenäoline sõiduulatus.

Mis vahe on kergliikuril ja pisimopeedil?

Kergliikur on istmeta, pisimopeed istmega ja vähemalt kaherattaline — pisimopeedi juhtimiseks on vaja jalgratturi juhiluba ja minimaalset 14-aastast vanust, kergliikuril mitte.

Mida näitab IP-klass?

IP-klass näitab korpuse kaitset tolmu ja vee eest kahe numbriga — esimene tolmu, teine vee kohta. See ei tähenda veekindlust sukeldamisel.

Mis on disainkiirus?

Disainkiirus on tootja määratud tehniline tippkiirus, mille juures seade seaduse mõttes liigitatakse — mitte kiirus, millega sa tegelikult tavaliselt sõidad.