Elektritõukerattaga sõitmine ei ole trenn samas mõttes nagu jooksmine või rattasõit, aga see toob argipäeva liikumist ja värsket õhku juurde viisil, mida autoroolis istudes lihtsalt ei saa. Allpool kümme põhjust, miks mõõdukas ja ohutu tõukerattasõit võib tervisele kasuks tulla — ja ka aus vaade sellele, mida see anda ei suuda.
Värske õhk ja vaimne heaolu
Kõige otsesem erinevus autoga võrreldes on see, et sõidad avatud õhu käes, mitte suletud kabiinis. Värske õhk ja looduslik valgus lühikesegi sõidu ajal aitavad paljudel inimestel end erksamana tunda, eriti kui muidu veedaks sama aja autos seistes või ühistranspordipeatuses oodates. Paljud kirjeldavad ka seda, et tõukerattaga liikudes on tunne rohkem kohal ja ümbrust märkav kui autoroolis, kus tähelepanu on hajutatud liikluse jälgimisele suletud ruumis.
Teine pool sellest on lihtsalt vähem aega ummikus või parkimiskohta otsides veedetud — see vähendab paljude jaoks argipäevast stressi, mis autoga sõites tihti tekib, ilma et peaks selleks midagi erilist ette võtma.
Ka lühike igapäevane väljasolek, näiteks tööle või kooli sõites, annab võimaluse ilma ja aastaaegade muutumist märgata viisil, mida läbi autoakna sõites nii palju ei teadvusta. Paljudele on see väike, kuid korduv hetk väljas olemisest omaette väärtus, sõltumata sellest, kui pikk sõit tegelikult on.
Tasakaal, kehahoiak ja kerge lihastöö
Tõukerattal seismine nõuab pidevat, kuigi kerget tasakaalu hoidmist — kere ja jalalihased töötavad taustal kogu sõidu vältel, isegi kui seda ei märkagi. Käest lükates ja tõukel seistes kaasatakse kõhu- ja seljalihaseid rohkem kui näiteks autos istudes, ning iga peatumine ja taas liikuma hakkamine nõuab väikest jalatööd. See ei asenda jõutreeningut, kuid annab kehale rohkem tegevust kui täiesti passiivne liikumisviis.
Samuti aitab regulaarne tasakaalu hoidmine tõukerattal aja jooksul üldist kehatunnetust ja koordinatsiooni parandada — sarnaselt sellele, kuidas iga tasakaalu nõudev tegevus seda oskust järk-järgult lihvib.
Erinevalt jooksmisest ei löö jalad tõukerattal korduvalt vastu kõva pinnast, mistõttu jääb liigestele langev löögikoormus väiksemaks. See ei tee tõukerattasõidust trenni, kuid mõnele, kelle liigesed ei talu jooksmist hästi, võib see olla mugavam viis end argipäeval liikuma saada.
Rohkem argiliikumist autosõidu asemel
Kui tõukeratas asendab mõne lühikese autosõidu — näiteks poodi, bussipeatusesse või tööle —, lisandub päeva argiliikumist, mida autoga sõites üldse ei tekiks. Erinevalt autost tuleb tõukerattaga ka kõndida: seadmeni ja sealt tagasi, parkimiskohta otsides, trepist üles tassides. Need väikesed liikumishetked kokku annavad rohkem füüsilist tegevust kui uks-uksele autosõit.
Lisaks jääb tõukerattaga sõites rohkem aega väljas veedetuks kui autos, mis paljude jaoks tähendab ka rohkem päevavalgust ja väljasõidul olemist üldiselt — mõlemad tegurid, mida sageli seostatakse parema une ja tuju reguleerimisega.
Mida tõukerattasõit tervisele ei anna
Ausalt öeldes ei ole elektritõukeratas trenniseade. Erinevalt jalgrattast, kus pead ise kogu jõu ja hingamise pingutust pidevalt tootma, teeb mootor tõukerattal enamiku tööst — süda ja kopsud ei saa sellest samasugust koormust nagu rattasõidust või jooksmisest. Kui eesmärk on parandada vastupidavust või südame-veresoonkonna tervist, on jalgratas, kõndimine või jooks selleks palju otsesem valik.
Samuti ei tasu tõukerattasõitu käsitleda ainsa liikumisena päevas — see täiendab argipäeva, kuid ei asenda regulaarset trenni neile, kes seda vajavad. Kõige ausam vaade on näha tõukerattasõitu väikese lisandusena muu liikumise kõrval, mitte iseseisva tervisestrateegiana.
Ohutu sõit hoiab tervise juures
Tervisekasu on olemas ainult siis, kui sõit ise on ohutu — kukkumine või õnnetus teeb kogu kasu kiiresti olematuks. Kiiver vähendab pealöögi riski kukkumisel märkimisväärselt, ja Eestis on see alla 16-aastastele ka seadusega kohustuslik; vanematele sõitjatele tugevalt soovituslik. Täpsemalt, millist kiivrit kasutada ja kuidas seda õigesti kanda, räägib kiivri leht.
Kiirus jalakäijate läheduses, nähtavus pimedas ja rahulik sõidustiil libedal teel on samuti osa sellest, et sõit jääks tervisele kasulikuks, mitte riskiks. Algajale ja igaühele, kes tahab oma sõiduoskusi kinnistada, on kasulik ülevaade ohutu sõidu juhendis — sealt leiab ka nõuandeid, kuidas harjutada tühjal alal enne rahvarohkesse liiklusesse minekut.
Kokkuvõttes
Tõukerattasõit ei asenda trenni, kuid see on hea viis lisada argipäeva rohkem värsket õhku, kerget liikumist ja aega väljas veedetuna — eriti lühikeste, muidu autoga tehtavate sõitude asemel. Kõige rohkem kasu saab sellest siis, kui sõidad ohutult, kannad kiivrit ja käsitled seda igapäevase liikumisviisina, mitte tervisliku eluviisi ainsa alustalana.
