Valitsus on saatnud Riigikokku eelnõu, mis muudaks kergliikuriga sõitmise vanusereegleid senisest rangemaks. Kui eelnõu jõustub, vajaks iga 10–15-aastane laps jalgratturi juhiluba ka selleks, et sõita kõnniteel või õuealal — praegu piisab neis kohtades tavapärasest ettevaatusest. Eelnõu ei ole 2026. aasta septembri seisuga veel seadus, seega kehtivad täna endiselt praegused reeglid.
Mis kehtib täna
Praegu ei sea seadus kergliikurile ranget alumist vanusepiiri, vaid piirab pigem kohta, kus laps tohib sõita. Alla 10-aastane laps võib sõita õuealal, kõnniteel ja jalgrattateel, kuid mitte iseseisvalt sõiduteel ega jalgrattarajal. Jalgratturi juhiluba avab 10–15-aastasele lapsele õiguse sõita ka seal — ilma loata jääb ta samasse piirangusse, mis nooremategi laste puhul. Täielik vanuserühmade tabel on vanusepiirangu lehel.
Mida eelnõu muudaks
Kavandatav muudatus tõstaks vanuse alammäära kõikjal sõitmiseks 10 eluaastani, olenemata sellest, kas tegu on sõiduteega, kõnniteega, jalgrattateega või õuealaga. Praegu on jalgratturi juhiluba nõutav ainult sõiduteele ja jalgrattarajale pääsemiseks; eelnõu järgi vajaks 10–15-aastane last seda igal pool, ka kõige rahulikumal kõnniteel. See tähendab, et alla 10-aastane laps ei tohiks kergliikurit üldse iseseisvalt kasutada, ja vanemgi laps vajaks selleks tunnistust, mida praegu kõnniteel liikumine ei eelda.
Erandiks jääks 14–15-aastane, kellel on juba olemas AM-kategooria ehk mopeedi juhiluba — sellisel juhul ei nõutaks eraldi jalgratturi juhiluba. Enamiku pereolukordade jaoks tähendab see praktikas, et jalgratturi juhiluba muutuks kergliikuri iseseisva kasutamise eelduseks palju varem, kui täna harjumuspärane.
Rendifirmadele lisanduv kontrollikohustus
Eelnõu puudutab peale laste ka jagatud kergliikurite rentimist: rendifirmad peaksid kontrollima kasutaja isikut, vanust ja juhiluba ning takistama, et alaealine kasutaks kellegi teise kontot rentimiseks. Kui rendiseadet laenatakse nõuetele mittevastavale kasutajale, võib vastutus laieneda ka seadme omanikule või vahendajale, ja politseile antaks õigus nõuetele mittevastav seade konfiskeerida. Praktikas tähendaks see, et kui laps tahaks kasutada linnas jagatud kergliikurit, jääks see teostatavaks alles siis, kui tal on olemas nõutav juhiluba — täna reguleerivad jagatud kergliikureid pigem linnade oma kasutusreeglid, millest annab ülevaate jagatud tõukerataste lehekülg.
Miks muudatust üldse kavandatakse
Eelnõu enda nimetus — kergliikuritega seotud õnnetuste vähendamine — annab aimu, mis on selle taga: nooremate laste kasvav osalus liiklusõnnetustes ja soov ohutust selles vanuserühmas parandada. Sama põhjendust on kasutatud ka praeguste, juba kehtivate piirangute juures: nooremad lapsed ei oska alati kiirust ja teiste liiklejate käitumist sama hästi hinnata kui vanemad lapsed või täiskasvanud, mistõttu hoitakse nad esialgu kaugemal keskkonnast, kus liiguvad kiiremad autod ja jalgrattad. Eelnõu laiendaks sama loogikat ka kõnniteele ja õuealale, kus praegu kehtib väiksem piirang, tuginedes eeldusele, et juhiluba andev koolitus annab lapsele paremad oskused olenemata sellest, millist tüüpi teed ta kasutab.
Mis jääks eelnõuga samaks
Osa reegleid ei muutuks eelnõuga üldse. Kiivrikohustus alla 16-aastastele kehtib juba täna ja jääks samaks, olenemata sellest, kus laps sõidab. Samuti ei puuduta eelnõu kergliikuri registreerimist ega kohustuslikku kindlustust — need reeglid põhinevad seadme kiirusel ja massil, mitte sõitja vanusel, ning jäävad muutumatuks. Kui pere on juba tuttav praeguste reeglitega, on kõige suurem tegelik muudatus jalgratturi juhiloa vajalikkus senisest laiemas ulatuses, mitte terve reeglistiku ümberkirjutamine.
Millal eelnõu jõustuks
Kindlat jõustumiskuupäeva praegu öelda ei saa. Kliimaministeeriumi märtsis avaldatud eelnõu versioonis oli kavandatud jõustumine 1. jaanuaril 2027, kuid valitsuse poolt juuni lõpus Riigikokku saadetud versioonis on nimetatud 1. märtsi 2027. Kuupäev võib menetluse käigus veel muutuda, ja seni ei ole eelnõu läbinud Riigikogus kõiki menetlusetappe. Kuni eelnõu ei ole vastu võetud ega Riigi Teatajas avaldatud, kehtivad täna kirjeldatud senised reeglid ilma piiranguteta.
Mida see perede jaoks tegelikult tähendab
Kõige otsesem mõju puudutaks just nooremaid, 10. eluaasta lähedal olevaid lapsi ja nende vanemaid, kes praegu lasevad lapsel kõnniteel või õuealal iseseisvalt sõita. Kui eelnõu jõustub, tasub enne last iseseisvalt kergliikuriga liikuma lubamist kontrollida, kas tal on juba olemas jalgratturi juhiluba — koolides omandatakse see luba tavaliselt juba varakult, seega paljudele peredele ei pruugi muudatus tegelikkuses suurt vahet teha. Neile, kelle laps on alla 10-aastane, tähendaks jõustumine seda, et iseseisev sõitmine tuleks igal juhul edasi lükata, sõltumata sellest, kus laps seni sõitis.
Kiivrikohustus (alla 16-aastastele) ei muutuks eelnõuga ega kehtivast korrast kuidagi — see kehtib juba täna, olenemata sellest, kus laps sõidab. Täpsemalt räägib sellest kiivrikohustuse lehekülg, üldisemalt kõikidest kehtivatest reeglitest aga reeglite ülevaade.
Mida praegu teha
Kõige mõistlikum on jälgida eelnõu edasist käiku Riigikogu või Kliimaministeeriumi kodulehel, mitte tegutseda eeldusel, et muudatus juba kehtib. Kui pere plaanib lapsele kergliikurit osta või senisest iseseisvamat sõitmist lubada, tasub juba praegu kaaluda, kas jalgratturi juhiluba oleks mõistlik varakult omandada — see ei lähe kaotsi ka siis, kui eelnõu lõplikult ei jõustu, ja annab lapsele igal juhul paremad teadmised ohutust liiklemisest.
Ametlik allikas eelnõu kohta: Kliimaministeerium — eelnõu Riigikokku saatmine.
