Tõukerattaga sõites kordub peas tavaliselt sama väike loend küsimusi, olenemata sellest, kas oled sõitnud aasta või alles paar kuud. Osa neist on harjumus, osa lihtsalt vajalik ettevaatus. Siin on viis asja, mis käivad iga kogenud tõukerattaomaniku mõtetes peaaegu iga sõidu juures kaasas.
Kas aku jätkub sihtkohani
Enne väljumist vaatab enamik sõitjaid kiirelt üle, kui palju akut on järel, ja arvutab peast, kas see katab plaanitud teekonna edasi-tagasi. See harjumus tugevneb eriti pärast esimest korda, kui aku sai otsa poole teel koju. Külmemal ajal tuleb sellesse arvestusse lisada veel varu, sest madal temperatuur vähendab tegelikku sõiduulatust võrreldes soojaajaga. Kodus laadimise juures on samuti mõttekoht: laadida tuleks ohutus kohas ja mitte jätta laadimist tähelepanuta, eriti öösel — täpsemad nõuanded, sealhulgas mida vältida korterelamus, on koos laadimise juhendis.
Osa sõitjaid arvestab akutaset ka sihtkoha järgi: kui tead, et tagasitee peale jääb tõus või vastutuul, jätad enne väljumist tavaliselt suurema varu kui tasasel ja tuulevaikse teel.
Kus täpselt tohib sõita
Iga uue marsruudi puhul tuleb kiirelt otsustada, kas kasutada jalgrattateed, kõnniteed või, kui muud võimalust pole, sõiduteed — ja seejuures jälgida, kas läheduses on jalakäijaid, kellele tuleb ruumi anda. See otsus tehakse sageli automaatselt, kuid uuel marsruudil või võõras linnas tasub hetkeks mõelda, milline valik on nii lubatud kui ka kõige ohutum. Täpne ülevaade sellest, millises järjekorras eri teeliike eelistada ja millal tohib sõiduteele minna, on kus tohib sõita lehel.
Võõras kohas, näiteks teises linnas või puhkusel, tuleb see mõttekäik teha sageli veel teadlikumalt, sest harjumuspärast marsruuti pole veel tekkinud ja iga tänav tuleb hetkeks uuesti hinnata.
Kas seade on parkides ja lukustades turvaline
Sihtkohta jõudes tuleb otsustada, kuhu ja kuidas tõukeratas jätta — kas kasutada olemasolevat lukku, otsida kindlam koht selle asemel, mis on lihtsalt kõige lähemal, ning kas piirkonnas on varem vargusi ette tulnud. See mõte kaasneb eriti siis, kui tõukeratas jääb pikemaks ajaks, näiteks tööl käigu ajaks, järelevalveta. Sobiva lukutüübi valikust ja sellest, miks trepikoda ei ole hea hoiukoht, räägib hoiustamise ja lukkude juhend.
Sama küsimus kordub ka kodus: kuhu tõukeratast öösel jätta, kas rõdule, panipaika või tuppa, ja kas see koht on ka aku jaoks sobiv temperatuuriga. See otsus on eriti aktuaalne linnakorterites, kus vaba ruumi napib ja iga lisapind on juba millegi muu all.
Kas ilm sunnib plaani muutma
Enne väljumist heidab enamik sõitjaid pilgu taevasse või ilmaprognoosile — vihm, jää või tugev tuul muudavad sõidu ebamugavaks või lausa ohtlikuks ja panevad kaaluma, kas jalgsi, ühistranspordiga või hoopis mõni teine tee oleks mõistlikum valik. Talvel lisandub sellesse otsusesse veel libeduse ja külma aku küsimus, mistõttu tasub enne sõitu mõelda, kas marsruut on piisavalt valgustatud ja hooldatud. Talvise sõidu eripäradest ja sellest, millal on mõistlikum tõukeratas hoopis hoiule panna, räägib talvise sõidu juhend.
Sügisel, kui ilm on veel muutlik, kaalutakse tihti iga sõidu ees eraldi, kas riietus ja teekate on piisavad — see otsustusprotsess muutub selgemaks alles siis, kui ilm püsivalt külmaks pöördub ja tõukeratas kas jääb kasutusse või pannakse hoiule.
Kas jalakäijad on märgatud ja ohutuses
Tihedas kohas sõites jälgib enamik kogenud sõitjaid pidevalt, kas lähedal on jalakäijaid, kes vajavad ruumi või kelle lähedusest tuleb aeglasemalt mööduda — see muutub ajapikku peaaegu automaatseks, kuid jääb siiski teadlikuks otsuseks igal sõidul. Sama kehtib ülekäigu ületamise kohta: kiirem ja ohutum on sageli sammuda üle jalgsi, seade käekõrval, mitte proovida sõiduga läbi liikluse kiirustada. Ohutu sõidustiili ja nähtavuse kohta laiemalt annab ülevaate ohutuse leht.
Harjumus, mis muutub automaatseks
Alguses tundub see viis mõttekäiku pikk nimekiri, mida iga sõidu ees läbi käia, kuid kogenud sõitjatel muutuvad need otsused kiiresti automaatseks — pilk akule, kiire otsus tee valikul, harjumuspärane lukustamiskoht, ilmaga arvestamine ja pidev jalakäijate jälgimine. Just need viis harjumust koos moodustavadki suurema osa sellest, mida tähendab olla kogenud ja ohutu tõukerattur.
